POLITSEI NÕUANDED MEILE

Meil toimus naabrivalve Lasnamäe ümarlaud ja teemaks oli kuritegevuse kiire kasv. Vanemkomissar Karina Fesjuk rääkis väga huvitavalt, kuidas kuritegevus on muutunud, st kui varem naabirvalve sildid kaitsesid iseenesest, siis praegu testitakse neid, kas siltide taga on ka valvajaid, või on see uinunud sektor.
Seadusemuudatused on mõjunud nii, et kuritegevus on suunatud rohkem eraisiku vastu, seega suuremas ohus on meie kodud ja meie ise tänavatel.
Kui tänvatel rünnatakse jõhkramalt ja gaasi kasutades, siis tasub mõelda, kas teil on juba endal murtsetud gaas või alram, ja kas teie lähedased, lapsed ja vanurid, on ikka kaitstud ? Eelmises artiklis kirjutasin, kust seda kõike hankida.

Korterivargad tegutsevad päeval, kui inimesed on tööle läinud. Kella 10-11 ajal tuleb tavaliselt keegi ja helistab uste taga kella. Kui haugub koer, peletab see varga eemale, kui keegi on kodus, ka see, aga kui on vaikus, siis on see hea objekt varguseks. Seega tundke huvi, kui kuulete, et naabri ukse taga helistatakse kella, sest suure kurvastusega ütleb politsei, et enamusi vargusi nähakse pealt, aga inimesed ei tunne ei oma naabreid ega tunne ka huvi, miks ta naaberkorterist mingid kahtlased mehed välja tulevad. Tasub alati helistada politseisse, kui teil on kahtlus ja kui see oli valekahtlus, on kõigil ainult hea meel.

Praegu on väga levinud, et vargad tulevad kohale ja sõidavad ära taksoga. Seega, kui märkate midagi kummalist, kirjutage kindalsti üles auto, tavaliselt siis takso number ja firmanimi ja isegi siis kui te ei kavatse kohe helistada politseisse, võib see info väga vajalikuks osutuda ka mõne kuu pärast, seega harjutage ennast üles kirjutama kahtlaste autode numberid ja samuti kahtlaste inimeste kirjeldusi, neid võib hiljem vaja minna. Kui märkate korduvalt midagi kahtlast või ka niisama, võite alati pidada nõu oma konstaabliga.

Statistika näitab, et vargad varastavad eelkõige oma majas või lähikonnas ja annavad informatsiooni teistele varastele, seega tundke huvi, kes teie majas elavad ja samuti vestelge sellest oma konstaabliga. Muidugi on väga tähtis, et oleks turvauks, korralikud lukud ja et välisuks oleks ka tõepoolest kinni. Kõige tähtsam on panna hea lukk just väikestele ühiskoridoridele, mis on koos naabriga, sest kui sinna varas sisse pääseb, siis on tal juba aega rahulikult tegutseda. Paraku inimesed panustavad rohkem oma korteri uksesse.

Esimestel korrustel peaks olema kindlasti signalistasioon, miks mitte näiteks GSM valve, sest plastaknad vargaid ei pea, kuigi trellid aitaksid, aga enamus inimesi neid paraku ei taha.

Mida siis teha, kui kuulete naaberkorteris midagi kahtlast ? Kindlasti helistada kohe 110. Mitte minna ise vargaid kinni püüdma, aga väga palju aitaks, kui te läheksite välja ja kirjutaksite üles nende auto numbri ja margi jne. Kõige kiiremini püütakse varga kinni just nende auto andmete järgi, sest jälitustegevus algab kohe, see informatsioon läheb kõigile.

Kui te näete koridoris teile vastu tulevaid vargaid, või teile tundub nii, teile tundmatud isikud tassivad mingeid asju ja kas on väga viisakad või muul viisil kogus situatsioon tundub vale, siis minge välja, jällegi kirjutage autoandmed, helistage 110 ja seejärel võite minna koridori ja vaadata, kas mõni uks on lahti, tavaliselt välimine uks on kinni, sisemine aga võib olla lahti või ära lõhutud.

Midagi keerulist politsei teilt ei oota, ainult seda, et oma kahtluse korral kohe helistaksite ja samuti, et tunneksite huvi oma naabrite heaolu vastu, st kaitseksite ka neid nagu iseennast.

Muiudgi on väga hea panna üles kaamerad trepikodadesse, et näha sinna sisenejaid. See ei ole nii kallis, aga aitab antud hetkel kõige rohkem, sest statistika jällelgi näitab, et kõige rohkem kardavad vargad kaameraid. Kaamera imitatsioonid ei aita, neid kontrollitakse eelnevalt, kuigi vahel võib ka sellest abi olla. Seega kuskil tegutsevad pidevalt ja aktiivselt inimesed, kes tahavad endale midagi, mis kuulub teile ja meist kõigist sõltub, kas me teeme selle neile kergeks või mitte.

Kas teil on oma naabrite kontaktid, kas teie ühistul on ja kas te teate oma konstaabli nime ja kontakte ? Kas teie naabrivalve sektori vanem suhtleb oma konstaabliga pidevalt ja kas teie annate talle kõik info, mis on oluline ? Teie näete ühte asja, keegi teine teist ja kokku tuleb tervikpilt.

Kuritegevus kasvab, põhjuseid on palju, majanduslangus, leebemad seadused, aga õnneks kasvab ka avastatud kuritegude protsent. Politsei teeb väga head tööd ja samuti saame meie palju ära teha, kuid asjal on veel üks külg. Need inimesed, kes varastavad, palju sõltub ka meist, kuidas me neid ühiskonda vastu võtame, kas aitame neil saada tööd, kas aitame neil kohaneda, kas suhtleme nendega või sooviksime nad lihstalt ära unustada. Viimasel ajal on tunduvalt tõusnud vanglast vabanenute arv, seega nad vajavad tööd, raha, kodu ja eelkõige lootust, et tasub pingutada, et ka nemad on osa ühiskonnast. Miks mitte minna ka vabatahtlikuna vanglasse, aidata neil omandada sotsiaalseid oskusi, lohutada ja õpetada, olla toeks. Kõik me oleme inimesed ja kõigil on vastutus.
Kellele rohkem antakse, sellelt ka rohkem nõutakse.

Naaber, hooli inimestest enda ümber!

Alltoodu avaldati Tiina Ristmäe sulest 24.10.2008 postimees.ee veebiväljaandes.

Traagilised sündmused Ida-Virumaal ning vahetult enne seda meie naabrite, soomlaste juures, on Eesti Naabrivalve liikumise juurde toonud palju inimesi küsimusega - kuidas ja mida nad saaks teha, et nende majas või piirkonnas selliseid koledaid sündmusi ära hoida.

Ühest küljest ei ole täna üle maailma populaarsust koguv naabrivalve kahtlemata mingi imerelv, millega kuritegevust likvideerida, samas naabrivalvest tõhusamalt toimivat kuritegevust pärssivat seaduslikku omaalgatust ei ole. Nagu maailma kuulsamad kriminoloogid on öelnud, on enamike kuritegude ärahoidmisel keskne märksõna hoolivus. Just hoolivus on see, millele on oma tegevuse üles ehitanud ka Eestis enam kui 9000 inimest ühendav MTÜ Eesti Naabrivalve.

Naabritega koostööst ei tasu otsida luuramist, naabri valvamist või muid inimese vaba liikumist piiravaid tegevusi. Naabritega tuleks leida see ühine koostöövorm, mis kõigile sobib, on see siis liitumine naabrivalvega, omavahel kontaktide vahetamine vms. Kui naabreid teatakse, siis väheneb piirkonnas anonüümsus ja tekib võimalus naabriga vajadusel ühendust saada. Elame kõrvuti teiste inimestega ja paratamatult tähendab see, et tuleb suhelda. Ei saa kapselduda oma väikesesse maailma. Kui on mingi põhjus kahtlusteks, naabriga suhtlemiseks, siis seda tuleb ka teha.

Mida siis teha, kui tõesti arvate, et naabrite juures toimub midagi kahtlast. Esimene soovitus: hinnake olukorda ja kui võimalik, vaadake ise, mis naabri juures toimub. Teine soovitus: kui ei ole soovi, julgust ise vaatama minna, mis naabrite juures toimub, siis helistage politseisse 110 ja kirjeldage oma kahtlusi. Küsige politseilt nõu, mida te antud olukorras veel ise teha võiksite, kuni politsei kohale jõuab. Kolmas soovitus: andke mõista, et sündmusel on tunnistajaid. Kui võimalik, kopsige uksele, kutsuge teisi naabreid appi ja tehke häält, küsides, kas kõik on korras. Kõige olulisem on jälgida, et enda tervis ja turvalisus ohtu ei satuks, hulljulget sekkumist ei saa kindlasti soovitada. Kui võimalik, siis soovitab Naabrivalve sekkumisel kaasa kutsuda kas oma perekonnaliikmeid või teisi naabreid, nii on hiljem juhtunul ka rohkem tunnistajaid.

Öisel vaiksel ajal on tavaliselt vähegi kõvem lärm üsna paljudesse korteritesse kuulda. Kui on teada, et mõnes korteris on aeg-ajalt pidutsemist või ei ole lärm midagi ebatavalist, siis pole mõtet ka hakata politseid välja kutsuma. Oluline on, et inimene mõtleks hetke, kas sündmus tundub ebatavaline või mingil moel kahtlust äratav. Ja kui politsei kohale jõudes on selge, et tegelikult mingisugust kuritegu toimunud ei ole, siis tuleb selle üle pigem rõõmustada, mitte peljata naabrite või politsei viha.

Võib-olla tasuks mõnikord mõelda ka sellele, et ehk vajame ise juhtumis naabri abi, sellisel juhul tahame ju küll, et meid aidataks. Ja loodame väga, et see abi võikski jääda soola küsimise valdkonda, mitte mõne julma kuriteo puhul abi ootamisse.

Mida siis alustuseks teha, et naabritega soojemaid suhteid luua? Kirjeldan lühidalt, kuidas alustada naabrivalvega. Ääretult oluline on, et initsiatiiv naabrivalvega alustamiseks tuleks elanikelt ja et see oleks rohkem kui paari inimese soov oma kogukonna turvalisuse parandamises osaleda. Kui elanikud on kokku leppinud, et soovivad naabrivalvega liituda, siis aitab MTÜ neil täita piirkonna naabrite kontaktide lehe. Küsime neilt nime, aadressi, telefoninumbrit, e-kirja aadressi ja auto registriandmeid ning allkirja, et elanik nõustub oma andmete jagamisega naabritele naabrivalves osalemiseks. Mitme aasta pikkune praktika on näidanud, et need kontaktid on naabritevahelise inforingi tekkimise eelduseks, vastasel juhul ei olegi reaalselt võimalik naabriga ühendust võtta, kui see vajadus peaks tekkima.

Üsna tihti küsitakse, et mismoodi see naabrivalve praktiline tegevus välja näeb, et kas peab naabrit ööpäev läbi aknast piiludes valvama hakkama? Seda võib ju ka teha, kuid, nagu mainitud, pole see naabrivalve põhiülesanne. Oluline on hoolida ja kui midagi märgatakse, siis kokkulepitud viisil tegutseda. Ja kui ikka väga valvata tahetakse, siis soovitame valvata ümbruskonda, mitte naabrit. Näiteks teha naabritega oma piirkonnas mõnikord pikemaid jalutuskäike, et oma silmadega veenduda elu-olu rahulikkuses. Ja kui siis midagi märgatakse, sekkuda vastavalt olukorrale ja oma ettevalmistusele.

Naabrivalves osalemine on igapäevaelu osa - võib öelda isegi, et täna üle maailma mitmekümne miljoni inimese eluviis. Naabrivalve raames on kindlasti koosolekuid ja infovahetust, kuid põhiline on ikka see, et inimesed hooliksid, suhtleksid omavahel, märkaksid kahtlasi tegevusi/inimesi ja reageeriksid vastavalt olukorrale. Eesti Naabrivalve ühing peab oma ülesandeks erinevaid reageerimisoskusi õpetada, aga jagab ka juhiseid, kuidas märgata.

Kui tänava ääres on ühtäkki neli telliskivi, aeglaselt mitmendat korda sõitev auto, võõrad trepikojas, siis selliseid asju märgates, infot naabritele, politseile või mujale kokkulepitud kohta edastades sünnibki turvalisus - koostöös loodud väärtus.