Naabirvalve mõte ja eesmärk

Anne-Lii Rello kirjutas oma artiklis „ Kui naaber ei taha .. „, et inimestel on vahel raske aru saada, milleks on naabrivalvet vaja. Ma majas läks naabrivalve moodustamine küll lihtsalt, ma käisin ukselt-uksele ja inimesed olid peaaegu kohe nõus, kui kuulsid, et see on organisatsioon, mida riik toetab. Mis teeb selle nii eriliseks ja miks ei võiks niisaama oma naabreid valvata ?

Kui teil on turvalukud, signalisatsioon ja elate heas rajoonis, kas siis on kõik korras ? Tõenäoliselt ei ole, sest see on ahvatlev koht varastele ja neil on ka osavad näpud, vastavad töövahendid, nad saavad sisse loetud minutitega. Siiski on huvitav, et kuigi hea ja halva luku lahtitegemise vahe on ainult mõni minut, aitab see aeg väga, sest nagu teab iga politseinik nii hästi, varas läheb sinna, kus on lihtsam. Samal eesmärgil on politsei aastaid teinud ühistutelee ettepanekuid panna iga maja ette korralik uks ja korralik lukk. Korterivarguste arv on sellega tunduvalt langenud.

Mõnes riigis organiseerib politsei naabrivalve liikumist, meil aga toetab väga aktiivselt. Meie seisukohast on võib-olla väga tore, kui meid keegi ei jälgi, lihtsalt niisama, hea vaba tunne on nii. Varga seisukohast on see aga põhimõtteline küsimus. Kui keegi näeb teda aknast ja helistab politseisse, siis on ju kõik läbi, ta läheb vanglasse. Ta ei taha seda ! Küsimus on muidugi, et miks ilma naabrivalveta keegi, kes teda aknast vaatab, politseisse ei helista. Ma toon enda näite.

Minu tütar oli 5-aastane ja me üürisime ühes majas korterit. Ta tuli erutatult tuppa ja ütles, et mängis õues ja nägi pealt , kuidas esimesel korrusel ronis üks mees üle rõdu sisse.” Nojah, aga võib-olla ta elab seal, „arvasin mina. „ Ei ela, ma tean, kes seal elavad „ ütles tema. „ Kuidas sa tead, kes seal elavad „ küsisisn mina. „ Seal elab meie koristaja, ma suhtlen temaga ja tean tema meest, see ei olnud tema. „ Võib-olla oli keegi tuttav, „ arvasin. „ Tuttav, kes viib kaasa nende asjad „ sai tema pahaseks.” Miks sa arvad, et ta viis kaasa nende asjad ? „ „ Ma nägin, kui ta üle rõdu serva tagasi nendega ronis. „ „ Kas sa olid üksi ? „ „ Ei olnud, Kerli oli ka ja tema ka nägi. Kas sa nüüd lähed ja helistad miilitsasse ?„
„ Äkki peaks helistama uksekella.” arvasin mina. „ me juba helistasime, keegi ei vastanud „ ütles tema. Meil telefoni ei olnud ja ma ei tundnud meie majas kedagi, lähedal oli üks pood, seal oli telefon, aga sinna ma ka ei läinud. Kõik tundus lootusetu. Uskuda last või mitte ja kas tõesti üks varas läheks otse laste silma all vargile ? Järgmisel päeval selgus, et läks.

Kui teil on samasugused naabrid , kui mina, siis te küll vajate naabrivalvet, sest naabrivalves instrueeritakse inimesi ja julgustatakse kohe helistama. Kas te arvate, et see juhtum muutis mind ? Natuke küll, aga juba 5 aasta pärast oli natuke teistsugune juhtum ja mina jälle passivne ja minu tütar aktiivne pool.

Ta oli 10 aastane ja elasime juba oma korteris meie praeguses majas. Ta tuli tuppa ja ütles, et majas on tulekahju. „ Mismoodi, tulekahju, miks sa aravd, et on tulekahju „ küsisin mina. „ Ülevalt tuleb suitsu, katuselt. „ Nojah, aga selleks võib palju muid põhjusi olla.” arvasin mina. „ Näiteks milliseid ? Miks meie maja suitseb „ küsis tema. „ Ma ei tea „, ütlesin mina,” ehituslikke „. Seekord mu tütar vaidlema ei jäänud, vaid ütles, et läheb helistab tuletõrjesse. Telefon oli paar maja eemal. Ta tuli varsti tagasi ja ütles, et tuletõrjeautod on nüüd kohal, tule välja, aga ära lifti kasuta. „ Ehmatasin väga ära ja selgus,et kõik oli tõsi. Koputasin naabrite ustele ja rääkisin sama. Ka nemad olid segaduses. Maja sai hästi kustutatud, ainult mu tütar oli natuke pahane, et tuletõrje süüdistas teda selles, et ta on laps.” Olen jah laps,” ütles ta. „ Kas lapsed ei tohi siis helistada, kas nemad ei märka midagi ja pealegi, keegi ei usu neid nagunii „. See on õige.
Siiski, tuletõrje lõpuks uskus ja saatis autod, tõesti professionaalid !

Seega, inimesed on nagu nad on, nad ei ole siirad ja lihtsad nagu lapsed. Naabarivalve aga muudab kõik lihtsamaks. Näiteks meie majas, peale naabrivalvet, märkasid inimesed, et ühe auto kallale tuli kamp noormehi.Kohe tehti 5 kõnet politseisse ja muidugi hiilis politsei neile ligi ja tabas nad teolt.
Kas nad varem reageerisid samal moel, kas see on tavaline ? Ei, see on täiesti ebatavaline juhtum, tavaliselt reageerivad inimesed nii nagu mina oma tütrele vastasin. Nad mõtleksid, et võib-olla on mingi põhjus ja võib-olla saab ta valesti aru või kas tõesti keegi julgeks varastada keset päeva inimeste silme all jne. Ja võib-olla keegi juba kutsus politsei või et paistan tobe välja kui ilmaasjata helistan ja mulle öeldakes, et ärge olge nii uudishimulik vanatädi. Keegi ei helistaks reaalselt. Me oleme täiskasvanud ja kardame valesti käituda.

Naabrivalve ütleb ka, et suur muutus tekib siis, kui üles panna naabrivalve sildid. See on tõesti nii, sest silt ju näitab, et siin elavad „ hullud inimesed, kes kohe politseisse helistavad „ Politsei ütleb, et statistika näitab ja samuti vestlused varastega, et sinna nad minna ei taha.

Meie majas juhtus siltide toimel rohkemgi. Maja ees käis meil varem kahtlane tegevus, päevasel ajal, kahtlased autod ja midagi toodi ja viidi, pidev sebimine ja kõik need tegelased olid väga närvilised ja väga ebameeeldiv olukord üldse. Kuidas kasvatada sellises majas lapsi ja elada normaalset pereelu ? Peale naabrivalve rajamist kadus see jäljetult. Kõik on rahulik ja vaikne. Kas mõjus silt või levis info või tegeles politsei või häiris see, et politseiauto külastas tihti meie maja, aga mida ei ole, seda ei ole !

Meie majas muutus ka see, et inimesed muutusid aktiivsemaks, nõudlikumaks meie maja asjade suhtes ja teevad häid ettepanekuid, aga eelkõige sunnivad ühistut paremini töötama ja ühistule meeldib see ka, sest kõik muutub paremaks.

Mulle meeldib kõige rohkem see, et inimesed naeratavad rohkem ja jäävad seisma ja rääkima. On väga sõbralik atmosfäär, tehakse nalja ja ollakse viisakad. Varem olid kõik nii sünged, aga nüüd suhtlevad nagu head kolleegid tööl. Kui keegi kardab, et tekib liigne huvi nende vastu, siis seda ei ole, on pigem suurem tolerants ja suurem sõbralikkus. Sama räägivad teised sektorid, et inimesed muutuvad meeldivamaks, aidatakse ühtteist rohkem ja ühistu areneb.

Naabrivalve raames saab väga palju infot kõige kohta, mis toimub, milliseid projekte riik toetab, kuidas asju ajada, millised on seadused ja saab suhelda teiste sektoritega, jagada kogemusi. Toimuvad tasuta koolitused ja samuti on soodustused koostööpartneritelt. Kõige meeldivam on see, et kui helistada ja küsida , siis naaberivalvel on iga probleemi jaoks pakkuda palju tegutsemsivariante, kõik on kunagi kuskil juba olnud ja lahendatud.

Väga tähtis on riigi toetus, nagu meie maja elanikud hästi ära tabasid. Me ei ole enam üksi. Varem oli nii, et inimene pöördus politseisse, aga tavaliselt ühe korra ja miski ei muutunud. Nüüd saab alati mulle rääkida ja mina aitan suhelda politseiga ja tean, mida peab tegema. Ma tunnen konstaablit, aga samuti on meie sektoril oma kontaktisik, kelle poole saab pöörduda. Minul juhtus nii, et ühed tüübid tahtsid tulla ja mulle asju „ selgitada „. Helistasin talle ja ta lahendas olukorra tunni ajaga, kusjuures nii positiivselt, et nad ei taha minuga enam üldse suhelda. Hea on omada tutvusi kõrgete politseinike hulgas. Samuti linnavalitsuses ja munitsipaalpolitseis.

Kõik võtab aega, nii sektori loomine, inimestega suhtlemine, suhete loomine politseiga ja samuti korra loomine. Suur kergendus on ka, see, et naabrivalve sektori loomise kaudu on olemas inimeste telefoninumbrid, meilid ja teame, kelle auto mingi on, nii et neid kaitsta, kui ennast kaitsta nende eest, sest pole ju halbu ja häid inimesi, vaid naabrid, sellised nagu nad on.

Minu elu on naabrivalve läbi muutunud aktiivsemaks, aga ka paremaks ja ma olen juurde saanud palju uusi tuttavaid ja sõpru, nii oma majas kui naabirvalves.
Kõige rohkem hindan ma aga seda, et meie kodune elu on rahulikum ja samuti kõigil teistel meie majas. Seega Anne-Liile esitatud küsimusele, et miks ma peaksin oma naabrit valvama, saab vastata erinevalt, aga see toob kaasa parema elu. See on ka solidaarsus inimeste vahel ja see annab hea tunde.