Oleme nuud kenasti joudnud Biskeki ja ootame parasjagu OSCE tootajatega koosoleku algust. Lennud laksid kullaltki hasti, Tallinnas ja Riias selgitasime, et Korgostan ei ole Venemaa osa ja et me ei vaja Vene viisat.
Aga maailm on vaike - Moskva-Biskek lennul istus minu korval meesterahvas, kes k[sis, et mis keelt me Anne-Liiga raagime, kas hispaania keelt. ma siis vastu, et ei, eesti keelt raagime. Tema utles selle peale 'tere-tere vana kere' ... selgus, et tema ode elab Tallinnas Mannikul! ta ise elab Moskvas ja nende vanemad Korgostanis. Anne-Lii istus korvuti uhe korgostani naisterahvaga ja nagu AL vaidab, siis raakisid nad uksteisele lennureisi ajal oma elusaatustest.
Hommik vottis meid vastu 25 kraadises Biskekis, peale burokraatia labimist ootas meid OSCE auto, mis viis meid meie pessa, kus veedame jargmised neli paeva.
Korter on kolmetoaline, kullalt eemaletoukava valjanagemisega maja, aga korter tundub puhas.
Uued muljed, siis kui jalle voimalus tekib!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar