Pikk kokkuvõte kuriteoennetuse konverentsist Saksamaal ;-)

Saabusin äsja Saksamaalt Leipzigist, kus toimus 13nes Saksamaa kuritegevuse ennetuse kongress ning mille raames viidi läbi ka teine rahvusvaheline kuritegevuse ennetuse foorum. Tegemist on suurima kuritegevuse ennetuse alase üritusega Euroopas ning sel aastal oli peateemaks „Dedicated citizens-Safer community“ ehk aktiivsed kodanikud – turvalisem kogukond.
Enamus ettekandeid olid saksa keeles, kuid oli eraldi ettekannete osa inglise keeles, ava-ja lõppettekanded tõlgiti sünkroonselt inglise keelde. Siinkohal toongi välja mõned minu arvates huvitavamad mõtted ettekannetest.
Saksa Kriminoloogiauuringute Instituut Alam-Saksimaal on läbi viinud väga ulatusliku uuringu Saksamaa noorte meediatarbimisest ning selle seostest vägivaldse käitumisega. Mõned järeldused sellest uuringust:
· Mida madalam on haridustase ja sellest tulenevalt ka sissetulek, seda rohkem meediatehnikat on soetatud;
· Kõige rohkem tarbivad meediat erinevate kanalite läbi Saksamaal elavad türklased, kõige vähem sakslased.
· Võrreldi meedia tarbimist kahes linnas: Dortmundis (elatustasemelt kõige madalam linn Saksamaal ja Münchenit (kõige kõrgema elatustasemega). Dortmundis veetsid lapsed ekraani (TV, arvuti) ees päevas keskmiselt 4 tundi ja Münchenis 45 minutit
· Mida kauem laps ekraani ees istub, seda julmemaks lähevad filmid, mängud, millega ta aega sisustab. Samas ei leitud otsest seost vägivaldsete filmide/mängude vaatamise ja vägivaldse käitumise vahel, pigem on tegemist olulise riskifaktoriga. Kuna laps veedab palju aeg ekraani ees, siis uuring näitas õppetulemuste halvenemist ning ka isiksuse omaduste muutust (näiteks empaatiavõime vähenemine või kadumine). Vähene haridus on aga otseselt seotud vägivaldse käitumisega.
· Vaesus ei ole kuritegevuse põhjuseks, kui aga vaesusele lisandub hariduse puudus, siis on tegemist olulise riskifaktoritega
· Koolivägivald Saksamaal on oluliselt vähenenud ja seda selgitatakse peamiselt kolme põhjendusega: 1) koolid suhtlevad tihedalt politseiga (ka seal oli kunagi politsei ja kooli suhe väga pealiskaudne ja koolid pelgasid politseiga koostööd); 2) lapsed ise käituvad seaduskuulekamalt kuna kardavad tagajärgi; 3)koolides on tekkinud huvi ja kompetents tegeleda aktiivselt konfliktide ennetamise ja lahendamisega, õpitakse ja õpetatakse suhtlemisoskuseid. Olulist rolli peetakse ka perevägivalla vähenemisel.
· Samas on noorte hulgas suurenenud isikuvastased kuriteod
· Perevägivald on aasta aastalt vähenenud. Selle põhjuseks peetakse edukat ja aktiivset massimeedia tähelepanu teemale. Samas on perevägivald endiselt sage moslemite perekondades
· Vägivalla ennetamisel peetakse lahenduseks:
1. Haridussüsteemi muutmist, et kõigil oleks võimalik saada haridust
2. Meediatarbimise vähendamist laste hulgas
3. Perevägivalla vähendamist
Rohkem uuringust ja muud huvitavat saab lugeda http://www.kfn.de/home.htm
Osalesin ka huvitaval loengul kodanikujulgusest, see oli küll saksakeelne, aga üht-teist jäi ikka külge. Vahest tundub, et ainult Eestis räägitakse inimeste passiivsusest ja ükskõiksusest, kuid nagu selgus, on see suureks probleemiks ka Saksamaal. Professor Doktor Hans-Dieter Schwind rääkis mitmeid hiljuti toimunud õnnetusi, kus kõrvalseisjad oleksid saanud oma sekkumisega ära hoida inimese surma. Mis siis mõjutab elaniku otsust sekkuda ja teist inimest aidata?
· Kasu versus kahju – inimene hindab, mida antud situatsioon parasjagu mulle kaasa toob, kas ma ise ehk kannatan mingit kahju
· Pimedas sekkutakse ja aidatakse vähem
· Kenama välimusega naisi aidatakse meelsamini...
· Sekkumine sõltub mööduja hetkeemotsioonidest (kas ta sai näiteks just vallandmisteate või eelnes mõni positiivne sündmus)
· Mööduja isiklik kogemus – kas ta on ise abi saanud, on ise varem sekkunud ja mis mälestuse on see jätnud
· Mida rohkem inimesi mingit sündmust jälgib seda vähem neist sekkub. Arvatakse, et inimesi on palju, ju keegi ikka läheb appi
Mittesekkumiseks peetakse põhiliselt kolme põhjust:
1. Soov mitte segada ennast teiste asjadesse, toob veel äkki endale tüli kaasa (eriti levinud naabritevahelises suhtlemises)
2. Inimesel puudub kompetents ja võimekus sekkuda
3. Ei soovita võtta vastutust, mõeldakse, et miks just mina?
Jah, mõnigi loengus kuuldud tõsiasi pani ahhetama ja tekitas nõutust (eriti see välimuse järgi abistamine), aga tõesti, täitsa elulised tähelepanekud. Naabrivalve on kindlasti üks võimalus vähendada kogukonnas ükskõiksust, vähemasti on moraalne kohustus aidata. Teine asi ongi oskused ja kompetents, kus ehk ka naabrivalve saab läbi oma koolituste aidata. Õnneks on endiselt inimesi, kes ei vaata välimust, sugu ega ka seda, kas pärast aitamist tuleb auto keemilisse puhastusse viia. Saksamaal on tegelikult seadusandlikult mindud üsnagi äärmustesse ja mitteaitamine on karistatav (http://dejure.org/gesetze/StGB/323c.html)
Samas võiks teema laiendada ka isikutasandilt globaalseks – me kõik näeme, kuuleme, teame, mida tehakse inimestega Birmas, Sudaanis, Tiibetis jne, aga ei sekku, miks?

Muide, kodanikujulguse ja aktiivsuse teemakäsitluses ei unustatud mainimast Leipzigi linnaelanike tähtsust Saksamaa ajaloos. Nimelt sai just Leipzigist Nikolaikirche juurest alguse Ida- ja Lääne-Saksamaa ühinemine. 1989 aasta oktoobris kogunesid Nikolaikirche preestri üleskutsel kiriku juurde kodanikud, kes põletasid küünlaid ja rahumeelselt protestisid toimiva režiimi vastu. Kuu aega hiljem lammutati Berliini müür.